top of page

Isidingo Sokwenza Okuthile Ngokuphepha Kwezingane

  • Writer: Yolanda Makhubele
    Yolanda Makhubele
  • May 27, 2025
  • 2 min read



Njengoba iNingizimu Afrika iqopha Isonto Lokuvikelwa Kwezingane, izigameko zakamuva ezweni lonke zibeke obala isidingo esiphuthumayo sokudlula siye ngale kokuqwashisa siye oshintshweni lwangempela, oliyohlala lwendlela esizivikela ngayo izingane zethu.


E-Eastern Cape, isigameko esidabukisayo sentombazane eneminyaka eyisikhombisa eyaziwa ngokuthi “uCwecwe” sabangela intukuthelo ezweni lonke ngemva kokuthi kuthiwe yahlukunyezwa emagcekeni esikole. Lesi sigameko sabanga imibuzo ngokwenganyelwa kanye nokuziphendulela kwezikhungo ezizimele ezinikezwe umsebenzi wokunakekela izingane.


Ngaphansi kwebhena ethi- # JusticeForCwecwe, izakhamuzi ziye zacela ukuba kuthathwe isinyathelo esisheshayo, hhayi ngenxa yesisulu kuphela, kodwa ukuze kuqinisekiswe ukuthi ayikho ingane eyobhekana nesiphetho esifanayo. Kusanda

kumenyezelwa ukuthi i-National Prosecuting Authority (NPA) inqume ukungashushisi muntu ecaleni lokudlwengulwa kuka-Cwecwe ngenxa yobufakazi obunganele, osekuholele entukuthelweni eqhubekayo. Kanti okwamanje, nokunyamalala kuka-

Joshlin Smith oneminyaka eyisithupha ubudala wase-Saldanha Bay kwadalula obala elinye iqiniso elibuhlungu. Unina uqobo, uKelly Smith, utholakale enecala lokushushumbisa indodakazi yakhe ngo-R20,000, okuthiwa kungenhloso yesiko.

Ingane ayikatholakali. Usizi lwalokhu kunikelwa ngumzali kuye kwanyakazisa imiphakathi futhi kwasikhumbuza sonke ngobumnyama obukhona emindenini ethile.


Uhulumeni uye wayivuma le nkinga enkulu. UMongameli u-Cyril Ramaphosa wabiza ukuhlukunyezwa kwezingane nodlame olusekelwe ebulilini ngokuthi “ubhubhane lwesibili” eNingizimu Afrika, futhi wasungula uhlelo lwezinsuku ezingu-90 lokuqinisa ukungenelela okusekelwe emphakathini kanye namasevisi omphakathi. Noma kunjalo emindenini eminingi,

ukufinyelela kula masevisi kuhlala kungahambisani, ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya nasezindaweni ezingenayo imithombo yosizo eyanele.


Okubhebhethekisa lesi simo esibucayi, umbiko wakamuva wembule ukwehla okuphawulekayo kokuhlolelwa i-HIV, ikakhulukazi kwabesifazane abakhulelwe nezingane, ngemva kokunqanyulwa koxhaso lwe-PEPFAR (Uhlelo lukaMongameli

waseMelika Lwezimo Eziphuthumayo Zokusiza Ingculaza). Njengoba kunokuhlolwa okuncane kwezempilo futhi kunokutholakala okuncane kokunakekelwa, izinkulungwane zezingane ezisengozini zingase zishelele emifantwini.

Lezi zindaba azikho lapha nalaphaya nje, zikhombisa inselele kazwelonke ebanzi. Baphinde bagcizelele ukubaluleka kokuqwashisa umphakathi, ukuphepha esikoleni, umsebenzi wezenhlalo oqinisiwe, namasevisi ezempilo afinyelelekayo.


Ukuvikelwa kwezingane akunakubekelwa umkhawulo osuselwa osukwini lwekhalenda noma yizingxoxo nje ezisezinkundleni zokuxhumana. Kumelwe kube ngumzamo oqhubekayo, wezwe lonke, oqala ngokulalela izingane, ukwenza

izikhungo ziphendule, nokuqinisekisa ukuthi akukho mzali noma umnakekeli ongaphezu kokuhlolwa. Izingane zaseNingizimu Afrika zifanelwe okungaphezulu kwentukuthelo.


Zifanelwe yizenzo.

 
 
 

Comments


bottom of page